Hiiumaa loomade ajutises hoiukodus ootavad päriskodu üks isane mustavalgekirju noor kiisu ja hall valgega emane kiisu. Mõlemad kassid on hoiukodusse sattunud Kärdlast.

Mille peale kulub Hiiumaa loomade abistamiseks korjatud raha?

Nagu teada, saab Hiiumaal mitmes kohas annetada Hiiumaa loomade abistamise toetamiseks raha. Annetusi on kogunenud päris hästi, täname siinkohal kõiki abistajad, ka neid, kes ei anneta ainult raha, aga näiteks ka loomade toitu nagu seda teeb süsteemaatiliselt Hiiu Kaubakeskuse kollektiiv. Kuna Hiiumaal ei ole loomade varjupaika, siis on vist parem selgitada, mille jaoks kogutut kasutatakse, sest loomakaitsega üldse mitte kursis olevatel inimestel seostub loomakaitse tihtipeale just varjupaigateenusega. Hiiumaa omavalitsused ei ole varjupaiga loomist senini vajalikuks pidanud, üksikute juhtumite puhul ostetakse paariks nädalaks teenus, mis seisneb selles, et loomi peetakse puuris, neid toidetakse ja proovitakse samal ajal kuulutamise kaudu leida endist või uut omanikku. Kui omanikku ei leita, võib kohalik omavalitsus otsustada loom hukata või anda üle loomakaitsjatele. Peale selliste juhtumite on ka neid olukordi, kus loomad satuvad algusest peale loomakaitsjate hoole alla. Tegemist on siis tavaliselt hulkuvate, omanike poolt väärkoheldud või muud moodi õnnetusse olukorda sattunud loomadega. Hiiumaal on tegelikult kaks loomade nn ajutist hoiukodu, mis asuvad inimeste kodudes ja mille asupaika loomakaitsjad kindlasti avaldada ei soovi, sest kogemus näitab, et inimesed saavad sedalaadi infost valesti aru ja arvatakse, et neis kodudes elavatel inimestel lasub kohustus loomi vastu võtta. Nii see ei ole ja isegi kui Hiiumaal oleks omavalitsuste poolt rahastatav varjupaik, siis seaduse järgi ei peaks seegi inimestelt näiteks mujalekolimise puhul koeri või mõttetu paljundamise tagajärjel sündinud kassipoegi vastu võtma. Kui loomal on "omanik", siis seaduse järgi vastutab just tema, ei keegi muu. Seega kulub loomade heaks kogutud raha hoiukodudes elavate loomade ülalpidamiseks, nende raviks, streiliseerimiseks, uute kodude otsimiseks, transpordiks jne. Loomakaitsjate tegelevad ka inimeste nõustamisega, informeerimisega, nende kaebuste (Hiiumaal anonüümselt) edastamisega. Ja seda vabatahtlikult. Annetustest on olnud palju tuge, aga loomulikult ei kata need kõiki vajalikke kulutusi. Nii on see ka mujal, mitte ainult Hiiumaal. Veelkord suur tänu teile kõigile.

Mida teha leitud kirjatuvidega?

Hiiumaa loomakaitsjate poole on viimastel nädalatel mitu korda pöördutud küsimusega: Mida teha kui on leitud paremas või halvemas seisundis valge kirjatuvi? Pöördusime selle küsimusega Nigula Metsloomade Taastuskeskuse poole, kust saime kurvastava vastuse: Ei olegi midagi teha. Nende ilusate lindude teelelähetajad nendest huvitatud ei ole; tegemist ei ole ka metsalindudega, keda võiks üles kosutada ja siis vabaks lastes lootma jääda, et nad saavad ise hakkama. Tõenäoliselt ei saa. Ka ei ole tegemist lindudega, kes end puuris hästi tunneksid. Sestap ei oskagi muud soovitada kui linnule süüa ja juua anda ja siis ikkagi lubada neil oma teed lennata. Tuvid söövad nt kaerahelbeid, ka igasuguseid teri, mida poeski müügil on. Jääb üle vaid loota, et kunagi sellised mõttetud lõbustused inimeste poolt lõppevad ja kirjatuvisid enam inimeste sportlikeks lõbustusteks ei kasvatata. Sama jutt kehtib ka nende tuvide kohta, keda vastutustundetult pulmades lendu lastakse.

REGISTREERIMINE LÕPPENUD 18. augustil on Hiiumaal võimalus teha suurtele emastele koertele steriliseerimislõikust. Operatsioonid toimuvad loomaarst M. Vikerpuuri ruumides Kassaris. Eelregistreerimine telefonil 5144115. Tuletame meelde, et operatsioonieelsel õhtul ja samal hommikul ei tohi koerale süüa anda.